Differences
This shows you the differences between two versions of the page.
| Both sides previous revisionPrevious revisionNext revision | Previous revision |
| anorgaanilised_toksilised_ained:metallid [2012/01/29 21:18] – root | anorgaanilised_toksilised_ained:metallid [2026/01/16 13:49] (current) – external edit 127.0.0.1 |
|---|
| |
| Joonis 1. Nii vajalikud kui ka mittevajalikud metallid muutuvad organismidele ohtlikuks teatud kontsentratsiooni ületamisel (E – organismi elujõulisus, Kv – vajaliku aine kontsentratsioon, Kmv – mittevajaliku aine kontsentratsioon, v – võimalik vajadus üliväikestes kogustes) | Joonis 1. Nii vajalikud kui ka mittevajalikud metallid muutuvad organismidele ohtlikuks teatud kontsentratsiooni ületamisel (E – organismi elujõulisus, Kv – vajaliku aine kontsentratsioon, Kmv – mittevajaliku aine kontsentratsioon, v – võimalik vajadus üliväikestes kogustes) |
| | |
| |
| Kui räägitakse metallidest kui keskkonna reostajatest, kasutatakse sageli terminit „raskmetallid“. Tänapäeval on väga palju erinevaid raskmetallide klassifikatsioone. Puhtalt keemilises tähenduses oleks korrektne nimetada rasketeks neid metalle, mille tihedus on suurem kui 5 g/cm3, kuid keskkonnaprobleeme käsitlevates töödes nimetatakse tavaliselt raskmetallideks kõiki metalle, mis on elusorganismidele toksilised, olenemata nende tihedusest, aatommassist jms (nt alumiiniumi tihedus on kõigest 1,5). | Kui räägitakse metallidest kui keskkonna reostajatest, kasutatakse sageli terminit „raskmetallid“. Tänapäeval on väga palju erinevaid raskmetallide klassifikatsioone. Puhtalt keemilises tähenduses oleks korrektne nimetada rasketeks neid metalle, mille tihedus on suurem kui 5 g/cm3, kuid keskkonnaprobleeme käsitlevates töödes nimetatakse tavaliselt raskmetallideks kõiki metalle, mis on elusorganismidele toksilised, olenemata nende tihedusest, aatommassist jms (nt alumiiniumi tihedus on kõigest 1,5). |
