Toksikoloogia

User Tools

Site Tools

You are here: start » kemikaalide_toksilise_toime_hindamine
Trace:
kemikaalide_toksilise_toime_hindamine

Differences

This shows you the differences between two versions of the page.

Link to this comparison view

Both sides previous revisionPrevious revision
Next revision		Previous revision
kemikaalide_toksilise_toime_hindamine [2012/04/08 18:06] – rootkemikaalide_toksilise_toime_hindamine [2026/01/16 13:48] (current) – external edit 127.0.0.1
Line 7: Line 7:
  
  
-{{ :joonis7.gif |}}+{{ kemikaalide_toksilise_toime_hindamine:joonis7.gif |}}
  
  
Line 206: Line 206:
 Joonistel 10 ja 11 on võrreldud kahe toksikandi (A ja B) letaalse toksilisuse testi kumulatiivseid graafikuid.  Joonistel 10 ja 11 on võrreldud kahe toksikandi (A ja B) letaalse toksilisuse testi kumulatiivseid graafikuid. 
  
-{{ :joonis10.jpg |}} {{ :joonis11.jpg|}}+{{:joonis10.jpg |}}{{ :joonis11.jpg|}}
        
 Joonis 10. Kahe toksikandi, A ja B kumulatiivsed doosi-toime graafikud, kui toksikantide LC50 väärtused on võrdsed, kuid graafikute tõusud lineaarses osas on erinevad Joonis 11. Kahe toksikandi, A ja B kumulatiivsed doosi-toime graafikud, kui toksikantide LC50 väärtused on erinevad, samuti on graafikute lineaarsete osade tõusud erinevad Joonis 10. Kahe toksikandi, A ja B kumulatiivsed doosi-toime graafikud, kui toksikantide LC50 väärtused on võrdsed, kuid graafikute tõusud lineaarses osas on erinevad Joonis 11. Kahe toksikandi, A ja B kumulatiivsed doosi-toime graafikud, kui toksikantide LC50 väärtused on erinevad, samuti on graafikute lineaarsete osade tõusud erinevad
Line 213: Line 213:
 Joonisel 11 on esitatud samuti kahe kemikaali, A ja B kumulatiivse toksilise toime graafikud. Jooniselt on näha, et kemikaali A toksiline toime avaldub juba madalatel doosidel, seega toksikant A kuulub toksilisemate ühendite klassi. Toksikantide letaalsete dooside väärtused on väga erinevad, samuti ei ole toksikantide A ja B graafikud ühesuguse tõusuga nende lineaarses piirkonnas, mis viitab jälle toksilise toime erinevale hajuvusele testorganismide kaupa. Toksikant A on avaldanud toimet ca 64%-le isenditest väga kitsas toksikandi dooside vahemikus (nt 0,9 ÷ 1,4 mg/l), samas toksikandi B mõju, mis on toiminud samale hulgale (65%) testorganismidest, on märksa laiem (nt 0,5 ÷ 1,6 mg/l). Seega toksikant B mõjutab elustikku teatud erineva mehhanismiga, millele osa testorganisme on vastupidavamad, osa mitte, ning see muudabki graafiku tõusu lineaarses piirkonnas aeglasemaks (samuti saaksime toksikandile B lamedama kujuga sagedusgraafiku). Joonisel 11 on esitatud samuti kahe kemikaali, A ja B kumulatiivse toksilise toime graafikud. Jooniselt on näha, et kemikaali A toksiline toime avaldub juba madalatel doosidel, seega toksikant A kuulub toksilisemate ühendite klassi. Toksikantide letaalsete dooside väärtused on väga erinevad, samuti ei ole toksikantide A ja B graafikud ühesuguse tõusuga nende lineaarses piirkonnas, mis viitab jälle toksilise toime erinevale hajuvusele testorganismide kaupa. Toksikant A on avaldanud toimet ca 64%-le isenditest väga kitsas toksikandi dooside vahemikus (nt 0,9 ÷ 1,4 mg/l), samas toksikandi B mõju, mis on toiminud samale hulgale (65%) testorganismidest, on märksa laiem (nt 0,5 ÷ 1,6 mg/l). Seega toksikant B mõjutab elustikku teatud erineva mehhanismiga, millele osa testorganisme on vastupidavamad, osa mitte, ning see muudabki graafiku tõusu lineaarses piirkonnas aeglasemaks (samuti saaksime toksikandile B lamedama kujuga sagedusgraafiku).
 Võrreldes sama kemikaali erinevaid toksilisi toimeid testides, kus on hinnatud samade testorganismide erinevaid reaktsioone, näeme, et toksikandi reaktsioon 50%-le testorganismidest suureneb järjekorras efektiivne doos <  toksiline doos < letaalne doos (ED50< TD50< LD50, vt joonis 12). Efektiivse ja toksilise doosi väike erinevus viitab asjaolule, et kui on tegemist ravimi doseerimisega patsiendile (vaja on, et see toimiks), tuleb silmas pidada toksilise doosi võimalikku lähedust ning seetõttu ravimi kasutamisel järgida ohutuid koguseid. Selliste tulemustega testitud kemikaali toimete graafikud on esitatud joonisel 12. Võrreldes sama kemikaali erinevaid toksilisi toimeid testides, kus on hinnatud samade testorganismide erinevaid reaktsioone, näeme, et toksikandi reaktsioon 50%-le testorganismidest suureneb järjekorras efektiivne doos <  toksiline doos < letaalne doos (ED50< TD50< LD50, vt joonis 12). Efektiivse ja toksilise doosi väike erinevus viitab asjaolule, et kui on tegemist ravimi doseerimisega patsiendile (vaja on, et see toimiks), tuleb silmas pidada toksilise doosi võimalikku lähedust ning seetõttu ravimi kasutamisel järgida ohutuid koguseid. Selliste tulemustega testitud kemikaali toimete graafikud on esitatud joonisel 12.
 +
 +{{ :joonis12.jpg |}}
    
 Joonis 12. Sama aine doosi-toime kumulatiivsed graafikud eri testides, milles on uuritud erinevaid toksilisi toimeid, et määrata aine efektiivne doos, toksiline doos ning letaalne doos Joonis 12. Sama aine doosi-toime kumulatiivsed graafikud eri testides, milles on uuritud erinevaid toksilisi toimeid, et määrata aine efektiivne doos, toksiline doos ning letaalne doos
  
-Ökotoksikoloogilised testid läviväärtuseta kemikaalidega+**Ökotoksikoloogilised testid läviväärtuseta kemikaalidega** 
 Ökotoksikoloogias olulise parameetri NOAEL leidmine toksikoloogiliste testide kaudu võib anda tulemuse, et leidub ka selliseid kemikaale, mille puhul mis tahes väikese annusega kaasneb pöördumatu toksiline toime. Näide sellise testi võimalikust tulemusest on esitatud kumulatiivse graafikuna joonisel 13, kus on toodud kahe toksikandi võrdlus – toksikandile A saab leida väärtuse NOAEL, toksikandile B aga mitte. Viimase kemikaali puhul kasutataksegi terminit „läviväärtuseta toksikant“, st toksilist toimet avaldab mis tahes kemikaali kogus. Ökotoksikoloogias olulise parameetri NOAEL leidmine toksikoloogiliste testide kaudu võib anda tulemuse, et leidub ka selliseid kemikaale, mille puhul mis tahes väikese annusega kaasneb pöördumatu toksiline toime. Näide sellise testi võimalikust tulemusest on esitatud kumulatiivse graafikuna joonisel 13, kus on toodud kahe toksikandi võrdlus – toksikandile A saab leida väärtuse NOAEL, toksikandile B aga mitte. Viimase kemikaali puhul kasutataksegi terminit „läviväärtuseta toksikant“, st toksilist toimet avaldab mis tahes kemikaali kogus.
 +
 +{{ :joonis13.jpg |}}
    
 Joonis 13. Ainete A ja B doosi-toime kumulatiivsed graafikud, mis näitavad ainete erinevust nende toksilise toime läviväärtuse poolest – aine A puhul saab graafikult leida doosi, mille puhul toksilist toimet ei esine, ainel B sellist doosi ei ole Joonis 13. Ainete A ja B doosi-toime kumulatiivsed graafikud, mis näitavad ainete erinevust nende toksilise toime läviväärtuse poolest – aine A puhul saab graafikult leida doosi, mille puhul toksilist toimet ei esine, ainel B sellist doosi ei ole
Line 236: Line 241:
 Vaatleme järgnevalt põhjalikumalt kantserogeensete ainete uuringutes tuvastatud toksiliste toimete ilminguid ning kantserogeneesi kui organismis pahaloomulise kasvaja väljakujunemise kulgu. Vaatleme järgnevalt põhjalikumalt kantserogeensete ainete uuringutes tuvastatud toksiliste toimete ilminguid ning kantserogeneesi kui organismis pahaloomulise kasvaja väljakujunemise kulgu.
  
-Kantserogeensus+**Kantserogeensus** 
 Kantserogenees ehk pahaloomulise kasvaja teke on organismi reaktsioon kemikaali toimele, mis seisneb somaatiliste rakkude ebanormaalselt kiires ja kontrollimatus kasvus ja paljunemises. Arvatakse, et enamik pahaloomulisi kasvajaid on põhjustatud kemikaalidest, mida seetõttu nimetatakse kantserogeenideks ja mida nende teadaolevate rakusiseste interaktsioonide iseloomu tõttu omakorda klassifitseeritakse mitmesse rühma. Vaadeldes pahaloomuliste ehk vähkkasvajate teket (onkogeneesi) üldisemas plaanis, eristuvad selles üksteisele järgnevad etapid: Kantserogenees ehk pahaloomulise kasvaja teke on organismi reaktsioon kemikaali toimele, mis seisneb somaatiliste rakkude ebanormaalselt kiires ja kontrollimatus kasvus ja paljunemises. Arvatakse, et enamik pahaloomulisi kasvajaid on põhjustatud kemikaalidest, mida seetõttu nimetatakse kantserogeenideks ja mida nende teadaolevate rakusiseste interaktsioonide iseloomu tõttu omakorda klassifitseeritakse mitmesse rühma. Vaadeldes pahaloomuliste ehk vähkkasvajate teket (onkogeneesi) üldisemas plaanis, eristuvad selles üksteisele järgnevad etapid:
 1) initsieerimine – raku kontakteerumine kantserogeeniga, mis põhjustab geneetilise muundusena DNA-adukti, millega on kasvaja initsieeritud. Protsess on pöördumatu ja selle tulemusel rakk muutub preneoplastiliseks; 1) initsieerimine – raku kontakteerumine kantserogeeniga, mis põhjustab geneetilise muundusena DNA-adukti, millega on kasvaja initsieeritud. Protsess on pöördumatu ja selle tulemusel rakk muutub preneoplastiliseks;
Line 247: Line 253:
 Tabel 3. Kantserogeenide  klassifikatsioon Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri järgi Tabel 3. Kantserogeenide  klassifikatsioon Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri järgi
  
-Tähis Rühm Info hulk kantserogeensuse kohta Näiteid kemikaalidest +^Tähis^ Rühm^ Info hulk kantserogeensuse kohta^ Näiteid kemikaalidest^ 
-1 Kindel kantserogeen Piisav inimese puhul Arseen, aflatoksiin, benseen, östrogeenid, vinüülkloriid, tubakasuits +|1| Kindel kantserogeen| Piisav inimese puhul| Arseen, aflatoksiin, benseen, östrogeenid, vinüülkloriid, tubakasuits| 
-2A Tõenäoline kantserogeen Piiratud inimese, piisav looma puhul Bens(a)-antratseen, dietüülnitrososamiin, PCB-d, kaadmium +|2A| Tõenäoline kantserogeen| Piiratud inimese, piisav looma puhul| Bens(a)-antratseen, dietüülnitrososamiin, PCB-d, kaadmium| 
-2B Võimalik kantserogeen Piiratud inimese, ebapiisav looma puhul TCDD, stüreen, uretaan, tetraklorometaan, heksaklorobenseen +|2B| Võimalik kantserogeen| Piiratud inimese, ebapiisav looma puhul| TCDD, stüreen, uretaan, tetraklorometaan, heksaklorobenseen| 
-3 Klassifitseerimata Ebapiisav inimese ja looma puhul Diasepaam, aniliin, dieldriin +|3| Klassifitseerimata| Ebapiisav inimese ja looma puhul| Diasepaam, aniliin, dieldriin| 
-4 Tõenäoliselt mitte kantserogeen Ükski põhjalikest toksilisuse testidest ei näita kantserogeensust Kaprolaktaam+|4| Tõenäoliselt mitte kantserogeen| Ükski põhjalikest toksilisuse testidest ei näita kantserogeensust| Kaprolaktaam| 
 + 
  
 Euroopa Liidu CLP-määruse (Classification, Labelling and Packaging) alusel on kantserogeensed ained klassifitseeritud kolme kategooriasse, mille tunnused on määratud järgmiselt: Euroopa Liidu CLP-määruse (Classification, Labelling and Packaging) alusel on kantserogeensed ained klassifitseeritud kolme kategooriasse, mille tunnused on määratud järgmiselt:
-1. kategooria kantserogeenid – ained, mis teadaolevalt on inimestele kantserogeensed ja mille kohta on piisavalt tõendeid, mis näitavad põhjuslikku seost inimese ainega kokkupuutumise ja pahaloomulise kasvaja tekke vahel; +  -  **kategooria kantserogeenid** – ained, mis teadaolevalt on inimestele kantserogeensed ja mille kohta on piisavalt tõendeid, mis näitavad põhjuslikku seost inimese ainega kokkupuutumise ja pahaloomulise kasvaja tekke vahel; 
-2. kategooria kantserogeenid – ained, mida tuleb käsitleda kui inimesele kantserogeenseid ja mille kohta on piisavalt tõendeid oletamaks, et inimese kokkupuude ainega võib põhjustada vähktõppe haigestumist. Tõendite allikana on ette nähtud pikaajalised loomkatsed ning muu asjakohane teave; +  -  **kategooria kantserogeenid** – ained, mida tuleb käsitleda kui inimesele kantserogeenseid ja mille kohta on piisavalt tõendeid oletamaks, et inimese kokkupuude ainega võib põhjustada vähktõppe haigestumist. Tõendite allikana on ette nähtud pikaajalised loomkatsed ning muu asjakohane teave; 
-3. kategooria kantserogeenid – ained, mis võivad inimese tervist kahjustada tõenäolise kantserogeense toime tõttu, kuid mille puhul olemasolev teave ei ole piisav põhjendatud hinnangu andmiseks. Nende ainete kohta on mõned loomkatsete käigus saadud tõendid, kuid need ei ole piisavad aine liigitamiseks 2. kategooriasse.+  -  **kategooria kantserogeenid** – ained, mis võivad inimese tervist kahjustada tõenäolise kantserogeense toime tõttu, kuid mille puhul olemasolev teave ei ole piisav põhjendatud hinnangu andmiseks. Nende ainete kohta on mõned loomkatsete käigus saadud tõendid, kuid need ei ole piisavad aine liigitamiseks 2. kategooriasse.
 Analoogiline klassifikatsioon on sama määruse lisas kehtestatud ka mutageensete ainete jaotamisel kolme kategooriasse (1., 2. ja 3. kategooria mutageenid). Analoogiline klassifikatsioon on sama määruse lisas kehtestatud ka mutageensete ainete jaotamisel kolme kategooriasse (1., 2. ja 3. kategooria mutageenid).
  
-Reproduktiivtoksilisus+__ 
 +**Reproduktiivtoksilisus**__ 
 Reproduktiivtoksilisust põhjustavad ained on eespool nimetatud CLP-määruse alusel klassifitseeritud samuti kolme kategooriasse ja nende tunnused on määratud järgmiselt: Reproduktiivtoksilisust põhjustavad ained on eespool nimetatud CLP-määruse alusel klassifitseeritud samuti kolme kategooriasse ja nende tunnused on määratud järgmiselt:
-1. kategooria reproduktiivtoksilised ained on need, mis teadaolevalt põhjustavad inimesel kas sigivus- või arenguhäireid; +  -  kategooria reproduktiivtoksilised ained on need, mis teadaolevalt põhjustavad inimesel kas sigivus- või arenguhäireid; 
-2. kategooria reproduktiivtoksiliste ainete hulka arvatakse need ained, mida tuleks käsitleda sigivus- või arenguhäirete põhjustajatena, sest selle kohta on piisavalt tõendeid, et nendel ainetel vastav toime eksisteerib (kas loomkatsetes saadud üheselt tõlgendatavate andmete põhjal või muu asjakohase teabe alusel); +  -  kategooria reproduktiivtoksiliste ainete hulka arvatakse need ained, mida tuleks käsitleda sigivus- või arenguhäirete põhjustajatena, sest selle kohta on piisavalt tõendeid, et nendel ainetel vastav toime eksisteerib (kas loomkatsetes saadud üheselt tõlgendatavate andmete põhjal või muu asjakohase teabe alusel); 
-3. kategooria reproduktiivtoksilised ained on need, mis potentsiaalselt võivad olla kas sigivus- või arenguhäireid põhjustavad. Nende liigitamiseks teise kategooriasse on ebapiisavalt teavet, kuid loomkatsetes on saadud küllaldaselt tõendeid, et kahtlustada vastavaid aineid reproduktiivtoksilisuses.+  -  kategooria reproduktiivtoksilised ained on need, mis potentsiaalselt võivad olla kas sigivus- või arenguhäireid põhjustavad. Nende liigitamiseks teise kategooriasse on ebapiisavalt teavet, kuid loomkatsetes on saadud küllaldaselt tõendeid, et kahtlustada vastavaid aineid reproduktiivtoksilisuses.
 Reproduktiivtoksilisuse valdkonnas on tehtud väga põhjalikke uuringuid, et hankida teavet võimalike reproduktiivtoksiliste ainete toime kohta. Ühendid, mille üldnimetuseks on endokriinsed häirijad (endocrine disruptors), võivad põhjustada häireid inimese ja loomade reproduktsioonisüsteemi toimimises. Kuna suurem osa endokriinseid häirijaid on saasteainetena sattunud meid ümbritsevasse keskkonda, seostatakse mitmete toksikantide toimet elustiku reproduktiivfunktsioonile just nende ühenditega. On kindlaks tehtud seosed mitmete paljunemisfunktsiooni mõjutavate organite häirumise ja organismide kokkupuute vahel selliste ühenditega nagu DDT, dioksiinid ja polüklooritud bifenüülid (PCB-d). Saastajate levik on põhjustatud inimtegevusest ja seetõttu on selliste saasteainete toime uurimine väga aktuaalne. On kirjeldatud, et need ühendid toimivad näiteks östrogeeni matkijana või esinevad antiöstrogeeni või antiandrogeenina. Hormonaalse tasakaalu rikkumine selliste ainete tõttu põhjustab organismis füsioloogilisi ja patoloogilisi häiringuid, mis viivadki reproduktiivtoksiliste tagajärgedeni. Reproduktiivtoksilisuse valdkonnas on tehtud väga põhjalikke uuringuid, et hankida teavet võimalike reproduktiivtoksiliste ainete toime kohta. Ühendid, mille üldnimetuseks on endokriinsed häirijad (endocrine disruptors), võivad põhjustada häireid inimese ja loomade reproduktsioonisüsteemi toimimises. Kuna suurem osa endokriinseid häirijaid on saasteainetena sattunud meid ümbritsevasse keskkonda, seostatakse mitmete toksikantide toimet elustiku reproduktiivfunktsioonile just nende ühenditega. On kindlaks tehtud seosed mitmete paljunemisfunktsiooni mõjutavate organite häirumise ja organismide kokkupuute vahel selliste ühenditega nagu DDT, dioksiinid ja polüklooritud bifenüülid (PCB-d). Saastajate levik on põhjustatud inimtegevusest ja seetõttu on selliste saasteainete toime uurimine väga aktuaalne. On kirjeldatud, et need ühendid toimivad näiteks östrogeeni matkijana või esinevad antiöstrogeeni või antiandrogeenina. Hormonaalse tasakaalu rikkumine selliste ainete tõttu põhjustab organismis füsioloogilisi ja patoloogilisi häiringuid, mis viivadki reproduktiivtoksiliste tagajärgedeni.
  
-Kemikaalide koostoime organismis+__**Kemikaalide koostoime organismis**__ 
 Enamik toksikoloogiauuringutest tehakse eksperimentaalselt konkreetsete kemikaalide toime väljaselgitamise eesmärgil. Selliseid steriilseid keskkonnatingimusi, kus organismile avaldab mõju vaid üks kemikaal, esineb praktikas väga harva. Tavaliselt on keskkonnas samal ajal mitu ainet ja seega ka elustik puutub kokku aineseguga, mis võib tekitada toksiliste toimete mitmesuguseid kombinatsioone. Kemikaalisegude summaarne toksiline toime võib väga palju erineda üksikute kemikaalide toimest. Enamik toksikoloogiauuringutest tehakse eksperimentaalselt konkreetsete kemikaalide toime väljaselgitamise eesmärgil. Selliseid steriilseid keskkonnatingimusi, kus organismile avaldab mõju vaid üks kemikaal, esineb praktikas väga harva. Tavaliselt on keskkonnas samal ajal mitu ainet ja seega ka elustik puutub kokku aineseguga, mis võib tekitada toksiliste toimete mitmesuguseid kombinatsioone. Kemikaalisegude summaarne toksiline toime võib väga palju erineda üksikute kemikaalide toimest.
 Järgnevalt on esitatud organismile samal ajal toimivate kemikaalide vastasmõjude ehk interaktsioonide võimalikud kombinatsioonid: Järgnevalt on esitatud organismile samal ajal toimivate kemikaalide vastasmõjude ehk interaktsioonide võimalikud kombinatsioonid:
-a) aditiivne toime – seisneb kahe toksikandi samaaegses kokkupuutes organismiga ning kemikaalide toksilised toimed liituvad. Selline olukord ilmneb sageli siis, kui kemikaalide toksiliste toimete mehhanismid on sarnased; +  -  **aditiivne toime** – seisneb kahe toksikandi samaaegses kokkupuutes organismiga ning kemikaalide toksilised toimed liituvad. Selline olukord ilmneb sageli siis, kui kemikaalide toksiliste toimete mehhanismid on sarnased; 
-b) sünergeetiline toime – kahe samal ajal toimiva kemikaali koosmõju organismile on suurem, kui võiks olla nende toimete summaarne mõju. Seda kasutatakse mõnikord praktikas vajaliku toksikandi toime võimendamiseks (nt lisades insektitsiidile selle toksilist toimet suurendavat ainet); +  - **sünergeetiline toime** – kahe samal ajal toimiva kemikaali koosmõju organismile on suurem, kui võiks olla nende toimete summaarne mõju. Seda kasutatakse mõnikord praktikas vajaliku toksikandi toime võimendamiseks (nt lisades insektitsiidile selle toksilist toimet suurendavat ainet); 
-c) antagonistlik toime esineb juhtudel, kui samaaegselt organismile mõjuvate kemikaalide toime on väiksem, kui kummagi kemikaali eraldivõetuna toksilistest toimetest võiks eeldada. Sellisel juhul toimub ühe kemikaali toime inhibitsioon (toime pidurdamine) teise samal ajal organismiga kokkupuutes oleva kemikaali tõttu. Sellist toksilisuse vähenemise efekti kasutatakse mõnikord antidootide (ehk vastumürkide) väljatöötamisel. Antagonistliku toime biokeemilised mehhanismid võivad olla väga erinevad, näiteks funktsionaalne antagonism, mis tasakaalustab toksilisi toimeid, või keemiline antagonism – antagonist (üks kemikaalidest) reageerib teise toksikandiga ning produktil ei ole samaväärset toksilist toimet. Antagonistid võivad toimida ka retseptortasandil, pärssides kemikaali seostumist raku retseptoriga (retseptorantagonism), või muuta toksilise kemikaali võimet organismis imenduda (dispositsiooniline antagonism).+   - **antagonistlik toime** esineb juhtudel, kui samaaegselt organismile mõjuvate kemikaalide toime on väiksem, kui kummagi kemikaali eraldivõetuna toksilistest toimetest võiks eeldada. Sellisel juhul toimub ühe kemikaali toime inhibitsioon (toime pidurdamine) teise samal ajal organismiga kokkupuutes oleva kemikaali tõttu. Sellist toksilisuse vähenemise efekti kasutatakse mõnikord antidootide (ehk vastumürkide) väljatöötamisel. Antagonistliku toime biokeemilised mehhanismid võivad olla väga erinevad, näiteks funktsionaalne antagonism, mis tasakaalustab toksilisi toimeid, või keemiline antagonism – antagonist (üks kemikaalidest) reageerib teise toksikandiga ning produktil ei ole samaväärset toksilist toimet. Antagonistid võivad toimida ka retseptortasandil, pärssides kemikaali seostumist raku retseptoriga (retseptorantagonism), või muuta toksilise kemikaali võimet organismis imenduda (dispositsiooniline antagonism).
 Keskkonnas on mitmesuguste saasteainete samaaegse leviku ning kokkupuute võimalusi väga palju, seega on toksikantide vastastoimete uurimine küllalt oluline võimalike võimendusefektide, aga ka antagonistlike või aditiivsete toimete tundmiseks. Kuna organismide mitmekesisus ja liigisisene heterogeensus keskkonnas on samuti nimetatud interaktsioone mõjutavad tegurid, võivad mõnel juhul olla toksikantide koosmõjul ettearvamatud tagajärjed. Keskkonnas on mitmesuguste saasteainete samaaegse leviku ning kokkupuute võimalusi väga palju, seega on toksikantide vastastoimete uurimine küllalt oluline võimalike võimendusefektide, aga ka antagonistlike või aditiivsete toimete tundmiseks. Kuna organismide mitmekesisus ja liigisisene heterogeensus keskkonnas on samuti nimetatud interaktsioone mõjutavad tegurid, võivad mõnel juhul olla toksikantide koosmõjul ettearvamatud tagajärjed.
  
/data01/virt144369/domeenid/www.toksikoloogia.ee/htdocs/data/attic/kemikaalide_toksilise_toime_hindamine.1333897584.txt.gz · Last modified: (external edit)