moisted
Differences
This shows you the differences between two versions of the page.
| Both sides previous revisionPrevious revisionNext revision | Previous revision | ||
| moisted [2012/04/08 23:50] – root | moisted [2026/01/16 13:48] (current) – external edit 127.0.0.1 | ||
|---|---|---|---|
| Line 1: | Line 1: | ||
| - | Mõisted | + | **Mõisted** |
| **Absorbeerunud ehk sisemine doos** – doos, mis on sisenenud organismi ja hakkab organismis levima. | **Absorbeerunud ehk sisemine doos** – doos, mis on sisenenud organismi ja hakkab organismis levima. | ||
| Line 60: | Line 60: | ||
| **Faasiaine** – aine, mis täidab vähemalt üht järgmistest kriteeriumidest: | **Faasiaine** – aine, mis täidab vähemalt üht järgmistest kriteeriumidest: | ||
| - | a) on kantud Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetellu (EINECS); | + | - on kantud Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetellu (EINECS); |
| - | b) tootja tootis ainet ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, vähemalt ühel korral 15 aasta jooksul enne REACH-määruse jõustumist, | + | |
| - | c) tootja või importija viis ainet turule ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, mis tahes ajavahemikul 18. septembrist 1981 kuni 31. oktoobrini 1993 ja enne REACH-määruse jõustumist käsitleti ainena, millest on teavitatud nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimese taande kohaselt artikli 8 lõike 1 versioonis, mis tekkis direktiivi muutmisel nõukogu direktiiviga 79/ | + | |
| **GHS** – ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu kinnitatud kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalselt harmoneeritud süsteem. | **GHS** – ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu kinnitatud kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalselt harmoneeritud süsteem. | ||
| Line 82: | Line 82: | ||
| **Kemikaal** - aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. | **Kemikaal** - aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. | ||
| - | **Kemikaali doos** – kemikaali kogus, mis on kokkupuutes organismiga, | + | **Kemikaali doos** – kemikaali kogus, mis on kokkupuutes organismiga, |
| - | + | ||
| - | **kehakaalu ühiku (nt kg) kohta** – mg /kg BW (BW – body weight). | + | |
| **Kemikaali ohutuskaart (SDS – Safety Data Sheet)** - dokument, kus on ära toodud informatsioon kemikaali ohtudest inimese tervisele ja keskkonnale, | **Kemikaali ohutuskaart (SDS – Safety Data Sheet)** - dokument, kus on ära toodud informatsioon kemikaali ohtudest inimese tervisele ja keskkonnale, | ||
| Line 121: | Line 119: | ||
| LOAEL (lowest observed adverse effect level) – kõige madalam testitava kemikaali tase (doos või kontsentratsioon), | LOAEL (lowest observed adverse effect level) – kõige madalam testitava kemikaali tase (doos või kontsentratsioon), | ||
| - | Mutageen – aine, mis suurendab mutatsioonide esinemissagedust rakkude ja/või organismide üldkogumis. | + | **Mutageen** – aine, mis suurendab mutatsioonide esinemissagedust rakkude ja/või organismide üldkogumis. |
| - | Mutatsioon – raku geneetilise materjali koguse või struktuuri püsiv muudatus. | + | **Mutatsioon** – raku geneetilise materjali koguse või struktuuri püsiv muudatus. |
| - | Märgistus – asjakohane välispakendile | + | **Märgistus** – asjakohane välispakendile |
| - | Märgistuselement – sama tüüpi teave, mis on ühtlustatud märgistusel kasutamiseks, | + | **Märgistuselement** – sama tüüpi teave, mis on ühtlustatud märgistusel kasutamiseks, |
| - | Naha sensibilisaator – aine, mis nahale sattumisel tekitab allergilise reaktsiooni. „Naha sensibilisaatori” määratlus on sama kui „kontaktsensibilisaatori” määratlus. | + | |
| - | Nahasöövitus – pöördumatu nahakahjustus, | + | **Naha sensibilisaator** – aine, mis nahale sattumisel tekitab allergilise reaktsiooni. „Naha sensibilisaatori” määratlus on sama kui „kontaktsensibilisaatori” määratlus. |
| + | |||
| + | **Nahasöövitus** – pöördumatu nahakahjustus, | ||
| Nahaärritus – pöörduv nahakahjustus, | Nahaärritus – pöörduv nahakahjustus, | ||
| - | NOAEL (no-observed adverse effect level) – testitava kemikaali tase (mõnikord doos, vee-elustiku puhul tavaliselt toksikandi kontsentratsioon vees), mis ühelgi uuritaval testorganismil ei põhjusta pöördumatut toksilist toimet. | ||
| - | Ohukategooria – iga ohuklassi kriteeriumide jaotus, et täpsustada ohu raskusastet. | + | **NOAEL** (no-observed adverse effect level) – testitava kemikaali tase (mõnikord doos, vee-elustiku puhul tavaliselt toksikandi kontsentratsioon vees), mis ühelgi uuritaval testorganismil ei põhjusta pöördumatut toksilist toimet. |
| + | |||
| + | **Ohukategooria** – iga ohuklassi kriteeriumide jaotus, et täpsustada ohu raskusastet. | ||
| - | Ohuklass – füüsikaliste, | + | **Ohuklass** – füüsikaliste, |
| - | Ohuklassifikatsioon - ühtlustatud kirjeldus ainest või segust tuleneva inimtervist või keskkonda kahjustava ohu kohta vastavalt tuvastatud ohu olemusele ja raskusastmele. | + | **Ohuklassifikatsioon** - ühtlustatud kirjeldus ainest või segust tuleneva inimtervist või keskkonda kahjustava ohu kohta vastavalt tuvastatud ohu olemusele ja raskusastmele. |
| - | Ohtlikkus – omadus, mis vastab CLP I lisa 2.–5. osas sätestatud füüsikaliste, | + | **Ohtlikkus** – omadus, mis vastab CLP I lisa 2.–5. osas sätestatud füüsikaliste, |
| - | Ohtlikkus | + | |
| + | **Ohtlikkus** | ||
| ^**Terviseohud**^ | ^**Terviseohud**^ | ||
| Line 160: | Line 162: | ||
| |CLP ohuklassifikatsioonid (terve ohuklass või esiletõstetud ohukategooriad), | |CLP ohuklassifikatsioonid (terve ohuklass või esiletõstetud ohukategooriad), | ||
| - | ÜRO GHSi ohukategooriad, | + | ^**ÜRO GHSi ohukategooriad, |
| - | + | |Ohuklassifikatsioonid|ÜRO GHSi kategooriad, | |
| - | Ohuklassifikatsioonid ÜRO GHSi kategooriad, | + | |Tuleohtlikud vedelikud|4. kategooria|Tuleohtlikud vedelikud, mille leekpunkt on ≤ 93 °C; kasutatakse tuleohtlike aerosoolide klassifitseerimiseks| |
| - | Tuleohtlikud vedelikud 4. kategooria Tuleohtlikud vedelikud, mille leekpunkt on ≤ 93 °C; kasutatakse tuleohtlike aerosoolide klassifitseerimiseks | + | |Akuutne toksilisus |5. kategooria || |
| - | Akuutne toksilisus 5. kategooria | + | |Nahasöövitus/ |
| - | Nahasöövitus/ | + | |Raske silmakahjustus / silmaärritus |Kategooria 2B |CLP 2. kategooria vastab ÜRO GHSi kategooriale 2A| |
| - | Raske silmakahjustus / silmaärritus Kategooria 2B CLP 2. kategooria vastab ÜRO GHSi kategooriale 2A | + | |Hingamiskahjustused |2. kategooria|| |
| - | Hingamiskahjustused 2. kategooria | + | |Ohtlik vesikeskkonnale |Akuutse toksilisuse 2. ja 3. kategooria|| |
| - | Ohtlik vesikeskkonnale Akuutse toksilisuse 2. ja 3. kategooria | + | |
| **Krooniline toksilisus; krooniline mürgisus** – aine omadus pikaajalise kokkupuute korral põhjustada organimidele mürgitusest tingitud muutusi. Näitab kahjulikku mõju korduval või pikaaegsel kokkupuutel subakuutsete dooside korral. | **Krooniline toksilisus; krooniline mürgisus** – aine omadus pikaajalise kokkupuute korral põhjustada organimidele mürgitusest tingitud muutusi. Näitab kahjulikku mõju korduval või pikaaegsel kokkupuutel subakuutsete dooside korral. | ||
| Line 209: | Line 210: | ||
| Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. | Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. | ||
| - | Silmaärritus – muutuste teke pärast eaine silma eespinnale sattumist, mis taanduvad täielikult 21 päeva jooksul pärast aine silma sattumist. | + | **Silmaärritus** – muutuste teke pärast eaine silma eespinnale sattumist, mis taanduvad täielikult 21 päeva jooksul pärast aine silma sattumist. |
| Sünergeetiline toksiline toime – kahe samal ajal toimiva kemikaali koosmõju organismile on suurem, kui võiks olla nende toimete summaarne mõju. | Sünergeetiline toksiline toime – kahe samal ajal toimiva kemikaali koosmõju organismile on suurem, kui võiks olla nende toimete summaarne mõju. | ||
| TD50 (toxic dose for 50 % exposed organisms) – toksiline doos 50%-le kokkupuutes olnud testorganismile. | TD50 (toxic dose for 50 % exposed organisms) – toksiline doos 50%-le kokkupuutes olnud testorganismile. | ||
| - | Teratogeen – põhjustab lootelisi väärarenguid ehk teratogeensust. | + | **Teratogeen** – põhjustab lootelisi väärarenguid ehk teratogeensust. |
| Toimet mitteavaldav sisaldus, NOEC – suurim kontsentratsioon, | Toimet mitteavaldav sisaldus, NOEC – suurim kontsentratsioon, | ||
| - | Toksikandi ja selle metaboliitide eritumine organismist – protsess, mille käigus organism vabaneb toksilistest ühenditest (neerude, soolestiku, hingamisteede, | + | **Toksikandi ja selle metaboliitide eritumine organismist** – protsess, mille käigus organism vabaneb toksilistest ühenditest (neerude, soolestiku, hingamisteede, |
| - | Toksikodünaamika – aine toksiline toime organismi talitusele. | + | **Toksikodünaamika** – aine toksiline toime organismi talitusele. |
| Toksikoloogilise testi doosi-toime kumulatiivne graafik – testis kasutatud kõikidel doosidel esinenud organismide toksiliste toimete summeeritud esitamine graafiliselt. | Toksikoloogilise testi doosi-toime kumulatiivne graafik – testis kasutatud kõikidel doosidel esinenud organismide toksiliste toimete summeeritud esitamine graafiliselt. | ||
| Toksikoloogilise testi doosi-toime sagedusgraafik – igale testis kasutatud aine doosile vastava toksilise toime muutust kujutav graafik. | Toksikoloogilise testi doosi-toime sagedusgraafik – igale testis kasutatud aine doosile vastava toksilise toime muutust kujutav graafik. | ||
| - | Toksikokineetika – toksilise aine sattumine organismi, selle jaotumine organismis, metaboliseerumine ja eritumine. | + | **Toksikokineetika** – toksilise aine sattumine organismi, selle jaotumine organismis, metaboliseerumine ja eritumine. |
| - | Toksikoloogia (kr. toxikon noolemürk + logos õpetus) - teadusharu, mis käsitleb mürke, nende tekkimist, koostist, omadusi, kasutamist ja toimet ning mürgistusi, | + | |
| - | Tunnussõna – sõna, mis viitab ohu suhtelisele raskusastmele, | + | **Toksikoloogia** (kr. toxikon noolemürk + logos õpetus) - teadusharu, mis käsitleb mürke, nende tekkimist, koostist, omadusi, kasutamist ja toimet ning mürgistusi, |
| + | |||
| + | **Tunnussõna** – sõna, mis viitab ohu suhtelisele raskusastmele, | ||
| a) „ettevaatust” – viitab raskemale ohukategooriale; | a) „ettevaatust” – viitab raskemale ohukategooriale; | ||
| b) „hoiatus” – viitab vähem tõsisele ohukategooriale. | b) „hoiatus” – viitab vähem tõsisele ohukategooriale. | ||
| - | Valmistis on vähemalt kahe aine segu. | + | |
| - | Väline kemikaali doos – toksikandi koguhulk, millel on kokkupuude organismiga. | + | **Valmistis** on vähemalt kahe aine segu. |
| - | Ökotoksikoloogilised testid on biotesti alaliik, kus hinnatakse ainete mõju organismidele. | + | |
| + | **Väline kemikaali doos** – toksikandi koguhulk, millel on kokkupuude organismiga. | ||
| + | |||
| + | **Ökotoksikoloogilised testid** on biotesti alaliik, kus hinnatakse ainete mõju organismidele. | ||
| |DSD, DPD ja CLP-määruse põhimõistete võrdlus| | |DSD, DPD ja CLP-määruse põhimõistete võrdlus| | ||
| |Mõiste|DSD/ | |Mõiste|DSD/ | ||
| - | |Segu (segud)| DPD-s ei kasutata „segu“ vaid „valmistis“ (DPD artikkel 2)|sama mis „valmistis“ DPD järgi: „Segu või lahus, mis koosneb kahest või enamast ainest" | + | |Segu (segud)|DPD-s ei kasutata „segu“ vaid „valmistis“ (DPD artikkel 2)|sama mis „valmistis“ DPD järgi: „Segu või lahus, mis koosneb kahest või enamast ainest" |
| |Valmistis (valmistised)|Segud või lahused, mis koosnevad kahest või enamast ainest (DPD artikkel 2)| CLP-määruses ei kasutata; vastab CLP segu mõistele | | |Valmistis (valmistised)|Segud või lahused, mis koosnevad kahest või enamast ainest (DPD artikkel 2)| CLP-määruses ei kasutata; vastab CLP segu mõistele | | ||
| - | Ohtlik (ingl hazardous) DSD- ega DPD-s ei kasutata. Aine või segu, mis vastab CLP I lisas sätestatud füüsikaliste, | + | |Ohtlik (ingl hazardous)|DSD- ega DPD-s ei kasutata.|Aine või segu, mis vastab CLP I lisas sätestatud füüsikaliste, |
| - | Ohtlik (ingl dangerous) Ained või segud, mis vastavad DSD artikli 2 lõikes 2 sätestatud ohukategooriate kriteeriumitele. CLP-määruses ei kasutata; REACH ja teised ühenduse õigusaktid viitavad edaspidi selgesõnaliselt CLP klassifikatsioonidele, | + | |Ohtlik (ingl dangerous)|Ained või segud, mis vastavad DSD artikli 2 lõikes 2 sätestatud ohukategooriate kriteeriumitele.|CLP-määruses ei kasutata; REACH ja teised ühenduse õigusaktid viitavad edaspidi selgesõnaliselt CLP klassifikatsioonidele, |
| - | Ohukategooria Aine või valmistise ohtliku toime (ohu) olemus CLP-määruses ei kasutata; REACH ja teised ühenduse õigusaktid viitavad edaspidi selgesõnaliselt CLP klassifikatsioonidele, | + | |Ohukategooria|Aine või valmistise ohtliku toime (ohu) olemus|CLP-määruses ei kasutata; REACH ja teised ühenduse õigusaktid viitavad edaspidi selgesõnaliselt CLP klassifikatsioonidele, |
| - | Ohuklass / ohukategooria (CLP) DSD- ega DPD-s ei kasutata. Füüsikaliste, | + | |Ohuklass / ohukategooria (CLP)|DSD- ega DPD-s ei kasutata.|Füüsikaliste, |
| - | Ohutunnus Aineomase ohtliku toime (ohu) lühikirjeldus | + | |Ohutunnus|Aineomase ohtliku toime (ohu) lühikirjeldus Näited: „Plahvatusohtlik” või „Söövitav”|Vaste CLP-määruses puudub.| |
| - | Näited: „Plahvatusohtlik” või „Söövitav” Vaste CLP-määruses puudub. | + | |Ohusümbol|Ohtlikele ainetele ja segudele iseloomuliku ohu piltkujutis (DSD II lisa)|Ei kasutata samas tähenduses CLP-määruses; |
| - | Ohusümbol Ohtlikele ainetele ja segudele iseloomuliku ohu piltkujutis (DSD II lisa) Ei kasutata samas tähenduses CLP-määruses; | + | |Piktogramm (Vt „Ohusümbol”)|DSDs ei kasutata, |
| - | Piktogramm | + | |Tunnussõna|Vaste DSD- ja DPD-s puudub.| Sõnad „Ettevaatust” või „Hoiatus” on kasutusel ohu raskusastme näitamiseks (CLP artikli 2 lõige 4)| |
| - | (Vt „Ohusümbol”) DSDs ei kasutata, | + | |Riskilause (R-lause)| Osutab olemuslikele ohtudele (DSD artikkel 23, nagu sätestatud DSD III lisas) |
| - | Tunnussõna Vaste DSD- ja DPD-s puudub. Sõnad „Ettevaatust” või „Hoiatus” on kasutusel ohu raskusastme näitamiseks (CLP artikli 2 lõige 4) | + | |Ohulause|DSD- ja DPD-s ei kasutata, selle asemel kasutatakse mõistet „riskilause”. Vastab DSD riskilausetele (DSD artikkel 23, nagu sätestatud DSD III lisas), kuid ei ole nendega alati identne. |
| - | Riskilause | + | |Ohutuslause (S-lause)|Laused on seotud ainete ohutu kasutamisega (DSD artikkel 23, nagu sätestatud DSD IV lisas) Näide: S2 – Hoida lastele kättesaamatus kohas| CLP-määruses ei kasutata; selle asemel kasutatakse mõistet |
| - | (R-lause) Osutab olemuslikele ohtudele (DSD artikkel 23, nagu sätestatud DSD III lisas) | + | |Hoiatuslause|DSD- ja DPD-s ei kasutata, selle asemel kasutatakse mõistet „ohutuslause”. Vastab DSD ohutuslausetele, |
| - | + | ||
| - | Näide: R38 – Ärritab nahka CLP-määruses ei kasutata; selle asemel kasutatakse | + | |
| - | + | ||
| - | Näide: H315 – Põhjustab nahaärritust | + | |
| - | Ohulause DSD- ja DPD-s ei kasutata, selle asemel kasutatakse mõistet „riskilause”. Vastab DSD riskilausetele (DSD artikkel 23, nagu sätestatud DSD III lisas), kuid ei ole nendega alati identne. | + | |
| - | Näide: R38 – Ärritab nahka Ohulaused kirjeldavad ainest või segust tuleneva ohu olemust, sh ka ohu raskusastet, | + | |
| - | + | ||
| - | Näide: H315 – Põhjustab nahaärritust | + | |
| - | Ohutuslause | + | |
| - | (S-lause) Laused on seotud ainete ohutu kasutamisega (DSD artikkel 23, nagu sätestatud DSD IV lisas) | + | |
| - | + | ||
| - | Näide: S2 – Hoida lastele kättesaamatus kohas CLP-määruses ei kasutata; selle asemel kasutatakse mõistet | + | |
| - | + | ||
| - | Näide: P102 – Hoida lastele kättesaamatus kohas | + | |
| - | Hoiatuslause DSD- ja DPD-s ei kasutata, selle asemel kasutatakse mõistet „ohutuslause”. Vastab DSD ohutuslausetele, | + | |
| - | + | ||
| - | Näide: S2 – Hoida lastele kättesaamatus kohas Fraas, | + | |
| - | + | ||
| - | Näide: P102 – Hoida lastele kättesaamatus kohas | + | |
| |Tarnija |DSD- ja DPD-s ei kasutata. |Iga tootja, importija, allkasutaja või levitaja, kes viib turule ainet ainena või segus või segu (CLP artikli 2 lõige 26), vt ka käesoleva juhendi 2. peatükk.| | |Tarnija |DSD- ja DPD-s ei kasutata. |Iga tootja, importija, allkasutaja või levitaja, kes viib turule ainet ainena või segus või segu (CLP artikli 2 lõige 26), vt ka käesoleva juhendi 2. peatükk.| | ||
| |Aine (ained) |Looduslikud või mis tahes meetodi abil toodetud keemilised elemendid ja nende ühendid, mis võivad sisaldada segude stabiliseerimiseks vajalikke lisaaineid või tootmismeetodist tingitud lisandeid, kuid ei tohi sisaldada lahusteid, mida on võimalik aine stabiilsust vähendamata ja selle koostist muutmata kõrvaldada (DSD artikkel 2)|Looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse säilitamiseks vajalike lisaainete ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, | |Aine (ained) |Looduslikud või mis tahes meetodi abil toodetud keemilised elemendid ja nende ühendid, mis võivad sisaldada segude stabiliseerimiseks vajalikke lisaaineid või tootmismeetodist tingitud lisandeid, kuid ei tohi sisaldada lahusteid, mida on võimalik aine stabiilsust vähendamata ja selle koostist muutmata kõrvaldada (DSD artikkel 2)|Looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse säilitamiseks vajalike lisaainete ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, | ||
/data01/virt144369/domeenid/www.toksikoloogia.ee/htdocs/data/attic/moisted.1333918240.txt.gz · Last modified: (external edit)
