saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas
Differences
This shows you the differences between two versions of the page.
| Both sides previous revisionPrevious revisionNext revision | Previous revision | ||
| saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas [2012/04/08 23:32] – root | saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas [2026/01/16 13:48] (current) – external edit 127.0.0.1 | ||
|---|---|---|---|
| Line 87: | Line 87: | ||
| Näiteks seda, kuidas on ühend jaotunud gaasifaasi ja sellega kontaktis oleva veefaasi vahel, iseloomustab jaotuskoefitsient: | Näiteks seda, kuidas on ühend jaotunud gaasifaasi ja sellega kontaktis oleva veefaasi vahel, iseloomustab jaotuskoefitsient: | ||
| - | K< | + | K< |
| | | ||
| - | Cõhk ja Cvesi on aine kontsentratsioon vastavalt õhus ja vees. Lahjades lahustes kehtib Henry seadus, | + | C< |
| KH= p/ C< | KH= p/ C< | ||
| - | kus p on aine osarõhk lahuse kohal (Pa), Cvesi on aine kontsentratsioon vees (mol/m3) ja KH on Henry konstant (Pa m3/mol). Jaotuskoefitsient on Henry konstant, mida saab iseloomustada dimensiooniga ja mis võib olla erinev sõltuvalt valitud ühikutest. Henry konstandi väärtus sõltub aine aururõhust (lenduvusest) ja lahustuvusest vees. | + | kus p on aine osarõhk lahuse kohal (Pa), Cvesi on aine kontsentratsioon vees (mol/m< |
| Henry konstanti võib väljendada ka dimensioonita vormis, kui väljendame aine rõhku lahuse kohal kontsentratsioonina ühikutes mooli liitri kohta, saame dimensioonita Henry konstandi: | Henry konstanti võib väljendada ka dimensioonita vormis, kui väljendame aine rõhku lahuse kohal kontsentratsioonina ühikutes mooli liitri kohta, saame dimensioonita Henry konstandi: | ||
| Line 116: | Line 116: | ||
| Polaarsed mitteioonsed ained (hüdrofiilsed, | Polaarsed mitteioonsed ained (hüdrofiilsed, | ||
| Aine jaotumine: vesi-elusorganismid (3.taseme pealkiri) | Aine jaotumine: vesi-elusorganismid (3.taseme pealkiri) | ||
| - | Väga lihtsustatult võib ka elusorganismide ja vee vahelist jaotust kirjeldada sarnaselt eelnevate näidetega. Eeldades tasakaalu kala ja vee vahel: | + | Väga lihtsustatult võib ka elusorganismide ja vee vahelist jaotust kirjeldada sarnaselt eelnevate näidetega. Eeldades tasakaalu kala ja vee vahel: |
| - | kus Kkala-vesi on kala ja vee vaheline jaotuskoefitsient, | + | kus K< |
| Biokontsentratsiooni teguri teadmine on tähtis just veeorganismide puhul, sest nende elukeskkond – vesi – on olulisim orgaaniliste saasteainete allikas. Veeorganismide puhul on näidatud, et esineb tihe seos BCF ja aine lipofiilsuse vahel, seetõttu ainete bioakumulatsiooni elusorganismidesse on võimalik kvantitatiivselt hinnata Kow alusel. Seda juhul, kui saasteaine omastatakse ja eemaldatakse organismist peamiselt passiivse difusiooni teel ja saasteaine metabolism on väikse tähtsusega. Ainete BCF ja KOW vahelist seost kirjeldab üldiselt järgmine võrrand: log BCForganism =a log KOW + b | Biokontsentratsiooni teguri teadmine on tähtis just veeorganismide puhul, sest nende elukeskkond – vesi – on olulisim orgaaniliste saasteainete allikas. Veeorganismide puhul on näidatud, et esineb tihe seos BCF ja aine lipofiilsuse vahel, seetõttu ainete bioakumulatsiooni elusorganismidesse on võimalik kvantitatiivselt hinnata Kow alusel. Seda juhul, kui saasteaine omastatakse ja eemaldatakse organismist peamiselt passiivse difusiooni teel ja saasteaine metabolism on väikse tähtsusega. Ainete BCF ja KOW vahelist seost kirjeldab üldiselt järgmine võrrand: log BCForganism =a log KOW + b | ||
/data01/virt144369/domeenid/www.toksikoloogia.ee/htdocs/data/attic/saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas.1333917141.txt.gz · Last modified: (external edit)
